Agressiivsus oleneb kaasasündinud omadustest ja temperamendist, aga ka muudest tingimustest. Iga inimene ja ka laps on võimeline agressiivsuseks, kui on viidud viimse piirini. Agressiivseks muutub laps, kes tunneb end mingil moel ohustatuna ja ebakindlalt. Laps, kes rääkida veel ei oska, kipub sel juhul hammustama, rääkiv väikelaps kipub lööma ja jonnima, puberteedieas käitub laps sel juhul talumatult halvasti.

Lapse agressiivsusele reageerib täiskasvanu enamasti hetkeemotsioonide ajel, sageli ei teadvusta tegelikult toimuvat ja olukorra sügavamaid põhjusi. Karjumine, riidlemine, sakutamine, isegi tutistamine või kätele voli andmine on sellises olukorras lubamatu ega aita olukorda lahendada. See annab lapsele vaid signaali, et nii ongi lubatud teha. Ei anna mingit tulemust ka moraalilugemine või terav kriitika, kui täiskasvanu enda teod räägivad midagi hoopis vastupidist. Eeskuju on alati kõige parem kasvatusprotsessis, rahulikuks jäävat täiskasvanut laps austab. Igasuguse tülisituatsiooni puhul on võitja see pool, kes suudab rahu säilitada ega lähe endast välja. Arvestada tuleb ka sellega, et mõned lapsed ongi emotsionaalsemad, keevalisemad ja agressiivsemad.

Kuidas tulla toime sellise agressiivse ja keevalise lapsega?

1. RAHU SÄILITAMINE

Agressiivse lapse puhul tuleb endale sisendada: “RAHU, RAHU ja ainult RAHU!”. On väga tähtis jääda rahulikuks, sest tasakaaluka täiskasvanu kõrval tunneb laps end kindlamalt ja usaldab ning austab sellist inimest rohkem. Rahuliku inimese kõrval rahuneb ka agressiivne laps, lisaks annab see talle võimaluse sobivat käitumist õppida. Rahulik ja leebe hääletoon aitab lapsel maha rahuneda. Mõne lapse puhul aitab kallistamine, mõni ei talu sel juhul üldse mingit füüsilist puudutamist. Mõnikord peab sellise afektiseisundis lapse lihtsalt rahule jätma, kuni temaga on võimalik rääkida. Võib proovida ka lapse tähelepanu millegi muu peale tõmmata, et ta saaks rahuneda. Teadlikult, sügavalt ja rahulikult hingates rahunetakse ise ega hakata lapse peale karjuma. Lihtsam on tegelda probleemiga siis, kui kõik on maha rahunenud.

2. LAPSELE KINDLUSTUNDE ANDMINE

Agressiivse lapse sobimatu käitumine tuleb võimalikult kiiresti lõpetada, aga liigsete emotsioonideta. Rahulik, soe ja sõbralik hääletoon annab lapsele kindlustunde ja rääkima peaks pigem vaikselt. Veenmisega saavutatakse alati rohkem kui käsutamise, ähvardamise ja riidlemisega. Tasakaalukas täiskasvanu annab lapsele kaitstuse tunde. Lapsele peaks jääma tunne, et teda armastatakse kõigest hiilimata.

3. KUULAMINE

Mõnikord on vaja lasta lapsel end välja elada ja lihtsalt kuulata teda. Isegi kui ta on endast väljas ja karjub, ei tule oma tunnetega toime, annab see talle võimaluse rahunemiseks. Täiskasvanutel on komme kuulamist teeselda, nad väga sageli ei süvene lapse probleemidesse. Laps saab alati aru, millal teda tõeliselt kuulatakse. Kuulamisoskus on väga oluline, seda ei oska kaugeltki mitte kõik täiskasvanud. Lisaks on ka täiskasvanutel probleeme küllaga, mistõttu lapse mured näivad pigem tähtsusetud.

4. TULEB TUNNISTADA ENDA VIGU

Kui laps on põhjusega vihane ja täiskasvanu on selleks põhjust andnud, olukorda võimendanud või ise valesti käitunud, siis tuleb seda ka tunnistada lapsele. Kui täiskasvanu on läinud üle piiri, on vaja andeks paluda. Ausus enda ja lapse vastu on väga oluline, sest annab lapsele arusaamise, et ka täiskasvanud eksivad. Emotsionaalsuses ei ole midagi lubamatut, aga oma negatiivseid emotsioone ei saa ega tohi teiste pea välja elada. Lapsele on vaja õpetada juba maast-madalast emotsioonidega toimetulemist aktsepteeritaval moel, ilma endale ja teistele liiga tegemata. Kui suhtlemine oleks nii lihtne, siis saaksid täiskasvanud sellega palju paremini hakkama, aga nemadki eksivad ja mitte vähe. Seda tuleb ka lapsele ausalt tunnistada ja keskenduda tuleb halva käitumise põhjustele, kuna agressiivsus on millegi tagajärg.

5. KANNATLIKKUS ja JÄRJEKINDLUS

Lastega tegelemine nõuab kannatlikkust ja järjekindlust, eriti agressiivsusele kalduva ja liigemotsionaalse lapse puhul on see väga tähtis.

6. LUGUPIDAMINE

Ükskõik kui väikese lapsega on tegemist, temast tuleb lugu pidada, sest ka lapsel on väärikus ja tunded. Vaid lapsest lugu pidades saab õpetada teda lugu pidama ka teiste inimeste tunnetest. Eeskuju on alati mõjuvam kui sõnad.

7. USALDUS

Kui on ületatud halb käitumine, siis ei tohi seda hiljem enam meelde tuletada ega igal võimalusel uuesti tänitama hakata. Lapse usaldust võita ei ole lihtne ja kaotada on seda väga kerge. Väga oluline usalduse saavutamisel on sõnapidamine, katteta lubadused hävitavad usalduse. Kui laps on midagi täiskasvanule usaldanud, siis peaks täiskasvanu oma sõnapidamisega seda usaldust õigustama ja ka lapsele tuleks õpetada sõnapidamist. Kaotatud usaldust on väga raske taastada. Omavaheline usaldus aitab keeruliste olukordadega paremini toime tulla igas vanuses inimeste puhul.

---

Suur valik ehteid, kodukaupu, matkatarbeid, mänguasju, kristalle, taro kaarte, seinapilte jne.

---

NB! Lehekülje sisu kopeerimine ei ole lubatud OÜ A.J.A. Grupp kirjaliku loata. Täpsemad lehekülje kasutustingimused leiad siit.

Kui soovid lisada siia lehele kommertsartiklit kliki siia.